Viimane kord siia blogisse postitada oli Austraalias. Nüüd on aega merre veerenud üle kahe aasta, olen vahepeal hakanud programmeerijaks ja istunud koroonakarantiinis.
Lõpuks on koroona meid Eestimaalt välja lasknud ja oleme Nickiga Kreekas. Tema kaitseb täna hotellitoast üle veebi oma magistritööd ja mina istun rannas. Oleme reisil juba teist nädalat. Alustasime Ateenas, siis olime nädala Porosel saarel Andral ja Alexil külas ning nüüd oleme maailmakuulsal sinivalgete kirikukuplitega Santorinil.
Programmeerijaks hakkamine on samuti seiklus olnud, kuid olen väga igatsenud ka reisiseiklusi.
Täna oleme Perissa külas, kus otsustasin hommikul ronida väikese kaljukabeli juurde.
Vaade alt:
Vaade ülevalt:
Jalad olid mõnusalt väsinud peale retke, seda mõnusam on nüüd musta laavaliivaga rannas levitada.
Santorini on eelkõige kuulus oma vaadete poolest. Täna õhtul lähme Oia külla, kus on kõige ilusamad vaated, et ilusas kaldapealses restoranis Nicki magistritöö lõppu tähistada! ❤️
Veidi vaateid eelnevast -
