Jaanipäeva tähistamine 5 tundi varem kui kõik teised (selline on meie ajavahe Eestiga)

Suvist pööripäeva, kui eestlaste suurimat grillipidu ei saa isegi teisel pool maakera niisama mööda lasta. Pidasime seda mõnusalt eesti moodi :)

Jaanipäeva eel, 21. juunil saabusime kaevanduslinna Newman. Reede, 22. juuni oli vaba päev, kus olime linnas ja käisime toidupoes. Kevin parandas nipetnäpet erinevate masinate kallal ja me enamjaolt tsillisime niisama.

Newmanis elavad eesti tüdruk Marju ja tema elukaaslane Simon. Marju töötas 6 aastat tagasi Kevini juures niitmisel, nagu meiegi, ja nad on siiani head sõbrad. Reede õhtul sõime nendega koos õhtust ja lobisesime, oli tore.

Laupäeval läksime kuuekesi linnast välja, et kuskil looduses lõkke ja grilliga jaanipäeva tähistada. Kevin ja Marju muretsesid hunniku söögipoolist ning käisime ettenägelikult ka alkopoes ja võtsime hunniku õlut 😊

Sõitsime linnast välja mõnikümmend kilomeetrit ja leidsime sobiliku platsi. Peale laagri üles löömist sõitsime veel mõned kilomeetrid edasi, aborigeenide kaljujooniseid vaatama.

Suurte kividega ümbritsetud jõeoru seintele oli toksitud kängurusid, inimesi (natuke nagu kummituste moodi inimesed...?), miskiseid sisalikke või muid selliseid loomi, kontsentrilisi ringe ja veel kujutisi, millest sotti ei saanudki.

Oli ka üks selgelt välja joonistatud koer. Tähniline koer. Dingol tähne ei ole, nii et mis loom see on? Arvasime, et äkki Tasmanian devil või mingi muu koerlasloom.... aga kindel ei ole.

Erm... mingi asi? Ja jalajäljed nii nunnult maas.

 Inimene?

 Vasakul sisalik või ussike ja paremal triibuline inimene..?

 Vaade sisaliku ja inimesega kivile kaugemalt. Üleval vasakul teine, lamav inimene, mida siin pildil väga näha ei ole, sest puude varjud on peal..

 Tähniline dingo/muu koer?

Lamav mees...

Selle tundis lihtsasti ära - känguru!

Tagasi laagriplatsil, tegime lõkke (siin on looduses palju-palju mõnusat korralikult kuivanud puid, nii et lõkkemateriali oli kerge koguda) ja Kevin, Simon ja Marju valmistasid korraliku pidusöögi. Marjul oli päris palju Eestist saadetud head kraami – pisikesed Vana Tallinna pudelid, rukkileiva krõpsud, musta küüslauku jne. Lisaks saab siinsetest poodidest heeringat, rollmopsi ja pasteeti, mis tal ka kõik kaasas oli.

Kui laagriplatsile saabusime, siis Marju ja Simoni autost üürgas välja Smilers, järgmisena tuli Balti keti lugu ja siis veel Terminaator. See tekitas täiesti õige tunde, et peaaegu nagu olekski jaaniks kodus! Ja noh, siis heeringaga rukkileivakrõpsud ka.... Peaaegu nagu päris!

Grillisime, istusime lõkke ääres, jõime õlut ja rääkisime juttu. Väga lõbus oli. Ja jällegi, jaanid peaaegu nagu kodus, ainuke vahe, et kell kuus õhtul oli juba suht pime. Kuid lõke oli mõnus ja soe ning tore.

Retseptiideid!

Paar grilli-ideed meie jaanipäevast, mida võiks hiljemgi proovida:

• Marineerisime sampinjonid sibula, sojakastme, äädika ja oliiviõli sees & grillisime sinihallitus- ja tavalisu juustu seguga täidetuna. Marinaad andis neile eriti mõnusa maitsenüansi.

• Tofu küüslaugu, sojakastme ja õli marinaadis.

• Küpsetatud banaane sulašokolaadiga (Kevini ja Marju tehtud maiuspala) – lõika banaani koorele pikuti lõhe ja topi šokolaadi sisse. Prae banaani koos koorega, peaks tegema niikaua kuni banaan on küpse ja šokolaad sulanud. Suussulav!

Jaanipäev on möödas ja jälle tööl, 25. juuni

Vahepeal on otsa saanud päevad, millal oli vähe tegevust ja palju vaba aega. Seega niisama olemise harjutamine sai läbi või vähemalt pandi pausile.

Osaliselt tuleb see sellest, et oleme teinud korralikult palju tööd. Läbisime Karijini rahvuspargi ja seda ümbritsevad alad, kus loodus on mägine ja taimestik veidi rikkalikum. Mäed tähendavad, et tee alt läheb tulvave läbilaskmiseks palju truupe läbi ja meie peame igaühe juures neist päris palju trimmerdama, sest traktoritel jääb seal rohkem rohtu püsti kui tavalisel teeserval. Rikkalikum taimestik tähendab, et iga truubi ja posti juures kasvab midagi, seega ei ole lootust, et saab mõnest neist peatumata mööda sõita.

Teisalt aga olen leidnud endal palju rohkem tegevusi, mida vabadel tundidel teha. Hakkasin läbima edx.org lehel progemise kursust CS50, mida mõni aasta tagasi esimest korda proovisin. Tookord jäi pooleli, sest oli liiga palju väikeseid takistusi, kuhu igal sammul kinni jäin ja ei osanud neid hästi lahendada. Nüüd olen nendeks palju rohkem valmis tänu vahepeal läbitud Tartu Ülikooli programmerimise veebikursustele.

Seega iga vaba tunni, eriti kui on interneti võimalus, saan veeta kursusega tegeledes.

Samuti olen ostnud kasutatud asjade poodidest ja kohalikest raamatukogudest palju hästi odavaid kasutatud raamatuid ja ajakirju, mis ka lugemist ootavad.

Lisaks võiks teha joogat, koristada treilerit ja teha veel sadat muud toimetust.

Samuti oleme vahepeal teinud vabadel päevadel igasugu huvitavaid asju. Kuigi vahepeal blogida ei ole jõudnud, katsun nüüd neist järgemööda kirjutada ja pilte üles panna.

Loodan, et nüüd saan selleks mahti, sest teelõik, kus täna tööd alustasime, on hõreda taimestikuga ja  tööd peaks lema vähem ning vaba aega rohkem.

Reede, 8. juuni. Tom Prices sadas mitu päeva vihma

Viimased kaks päeva oleme saanud puhata! On pidevalt vähem või rohkem vihma sadanud ja sellepärast ei ole me tööd teha jälle saanud. Päris mõnus puhkus oli! Täna aga jälle tööle.

Eile ronisime siinkandis kõrgeima mäe otsa. Ülesminekuks on märgitud rada,mille läbimine võttis umbes tunnikese. Rada oli kohati üsna järsk ja väsitav, aga kokkuvõttes vaeva väärt!

Rauamaagiotsijad panid kuuekümnendatel sellele 1128 meetri kõrgusele mäele nimeks Mt Nameless. Minu meelest eriti lugupidamatu panna mingile kohale nimeks Nimetu, kui samal kohal on juba olemas täiesti suurepärane ja sisutihe aborigeenikeelne nimi - Jarndunmunhna. See tähendab aborigeeni keeles "kaljuwallabite koht". Ja tõsi, mäe otsas turnides nägin oma esimesi wallabisid põõsaste vahel hüplemas!! 2007. aastal ennistati mäele ametliku topeltnimena Namelessi kõrval ka Jarndunmunha. 

Mäe otsast oli vaade ühelt poolt Tom Price linnale ja teiselt poole Rio Tinto hiigelsuurele rauamaagikaevandusele. Terve siinne linn elab kaevanduse pealt ning kaevanduse töötajate jaoks ta mõnikümmend aastat tagasi asutatigi. 

Paremal pool pruunikam ala on rauamaagikaevandus. Pruun tee moodi jutt, mis tuleb paremal pool ülevalt alla ja siis pöörab vasakule, on raudtee, millel seisab rauamaaki täis laaditud rong (kogu selle tumedama juti pikkuses ja läheb tagapool veel edasi ka).

Mäest üles ronides avanes selline vaade kahe tipu vahelt tasandikule. Ilm oli pilves ja vahepeal tibutas vihma, sellepärast on kauguses kõik veidi udu sees.

Kaevandusest tuleb päevas välja mitu maagikoormaga rongi, igaühes umbes 200 vagunit. Rongid sõidavad Port Headlandi sadamasse, kus maak laaditakse laevadele ja viiakse Hiina töötlemisele. Rio Tinto (suur kaevanduskorporatsioon) teeb siinkandis ka pidevalt uusi proovikaevamisi, et leida milliseid teisi mägesid võiks veel "Hiina saata". Millegipärast austraallased kohapeal maagist rauda ei töötle, kõik saadatakse Hiina. 

esmaspäev, 4. juuni. Tom Price & lilled kaunistavad treilerit

Viimastel päevadel on olnud üsna palju trimmerdamist, alsutame umbes seitsmest ja koju tagasi jõuame kolme ajal. Teeservades kasvab palju tüütut heina ja põõsaid, mis tähendab, et peame peaaegu iga teeäärse posti juures peatuma ja selle ümbert trimmerdama.

Vaeva leevenduseks olen näinud teede ääres mitmeid õitsvaid taimi (alguses üldse ei olnud peaaegu). Tegin endale treilerisse lauale kimbud :)

Okkaline taim ülemisel pildid on wattle. sellenimelisi taimi on mitmeid, mis on veidi erinevad, kuid kõigil on õitsemise ajal kollased karvased tupsud,

Leidsime ka eriti ägedaid punaseid lilli, nende nimi pidi olema ruby docks.

Nüüd on mul treiler lilli täis, juba kolm vaasi!

Laupäev, 2. juuni, Paraburdoos joogivett võtmas & mõni pilt eelnevast!

Kuna kogu joogi-, pesu-, ja söögitegemise vett peame kaasas kandma, siis täidame igal võimalusel konteinereid. Seega olen praegu Paraburdoo karavanipargis ja ootan, et meie 20-liitrine kanister täis saaks.

Laadin selle ajaga mõned ennem tehtud looduspildid üles.

Selline punakas on muld siin enamsti igal pool. Kui varem oli mitu päeva igal pool askeetlik taimestik, mis lisaks ka üsna hõre punasel mullal, siis iga õis hakkas kohe silma ja tundus eriliselt kaunis. Hiljem olen tähele pannud, et õied kipuvad siin taimedel olema kas lillad või kollased. Huvitav, miks?

Põneva kujuga kuivanud puu, vist ronitaime poolt üle võetud?

Lehm, emu ja inimene.

Meie laager õhtul tähistaeva all....