Kes teisele auku (ette) kaevab, see ise... Ehk kuidas avokaadobeebid kasvavad

Eile veetsin pool päeva teisele auku kaevates ja pool päeva teise kaevatud auke kasutades. Tuleb välja, et see, kes teisele auku kaevab, ei kuku mitte igakord ise sinna sisse, mõnikord läheb auku hoopis kasvama pisike avokaadopuubeebi.

Novembri lõpust poole detsembrini töötasin kaks ja pool nädalat Co-operative Bulk Handling'u (CBH) viljavastuvõtupunktis Holletonis. See töö sai aga oodatust varem otsa, viimane tööpäev oli 15. detsembril. Kui 14. detsembril teada sain, et uuel nädalal enam tööd teha ei saa, hakkasin suure intensiivsusega uut kohta otsima. Kammisin kuulutusteportaale ja Facebooki erinevate gruppide kuulutusi.

Nii õnnestuski töö leida Pembertoni nimelises linnakeses, mis asub Perthist umbes 300 km kaugusel lõunas. Piirkond on ilus, suurte majesteetlike karripuumetsade, jõgede ja paljude farmidega.

Uut tööd sain alustada juba teisipäeval.

Oleme tööl koos ühe teise backpackeriga, Hollandist pärit poisiga. Meiega koos tegutseb ka niiöelda töödejuhataja, kohalik aussi Paul.

Istutasime tavaliste avokaadode vahele teise avokaadisorti puid, mis pidid olema head tolmeldamiseks. Farmer Dean seletas midagi isastest ja emastest õitest ja õite avanemise aegadest, aga detailid läksid mul ausalt öeldes veits üle pea tol hetkel...

Esimesena pidi üks meist segama puuvaole ette pandud kompostihunniku mullaga ära ja kaevama labidaga augu. Taganttulijale tuli augu kõrvale valmis panna ka tugipost ja sprinkleriotsik.

Auk :)

Järgmine põristas kohale väikese traktoriga, võttis kastist avokaadoistiku ja istutas valmiskaevatud auku. Lõpuks tuli istiku kõrvale maasse suruda tugipost ja sprinkleriotsik. Beebi paigas!

Selline on vaade minu traktori roolist:

Järgmisel päeval laotasime uute istikute ümber korraliku koguse multši – ja ongi üks avokaadoistik valmis täisvarustuses maailmale vastu astuma!

Kui multš kõigile laotatud saab, siis järgmine töö pidi olema istikute tugiposti külge sidumine. Siis pidi teises farmis olema veel 500 istutamist vajavat puud, lisaks mõned, kus kängurude ärasöödud puude asemel tuleb istutada uued ja ehk saame veel miskit huvitavat teha.

Päris täpselt ei ole ma veel otsustanud, kauaks siiakanti pidama jään, kuid tahaks kindlasti enne järgmist reisimist veel veidi raha koguda. Ja siis edasi idakalda poole!