niih, puhhh, puhun nüüd blogil tolmu pealt.
Kui lennuki pealt maha astusin, lõi päike vastu ja vastsoetatud mantel tundus jubeda ülepingutamisena. Kevad! Kuigi tänaseks oli see muidugi nulliringi temperatuurika vihma ja tugeva tuulega muutunud. Aga noh, asi seegi :)
Enne puhkust olin nii energiast tühjaks jooksnud, et ei viitsinud üldse mõtteid koguda ja veel vähem neid kirja panna. Nüüd aga käisin kodus, panin e nergiapurgid varusid täis, nii et nüüd uue hooga edasi.
Ja panen siia lubadusena kirja, et kuna sain kodus käies aru, kui paljust ma siin olles ilma jään, siis kavatsen nüüd siinolekust niipalju viimast võtta kui vähegi annab. Ehk siis sajaga hobustega tegeleda, kuigi tänane juba algas laisalt - põhimõtteliselt oleks olnud võimalus minna õhtul, võtta Sonnet ja minna ratsutama, aga näedsa, ei läinud. Ehk homme, kuigi enne seda pean tegema, mis Derek soovitas ja panema kirja, mis ma siis Sonntiga täpselt teen ja kuidas.
Seda õppisin tänasel maatöö koolitusel ka, et plaan on tähtis, sest kui sa ei tea, mida sa tegema hakkad, siis kuidas saabki midagi õnnestuda. Vot nii.
Kuid üks takistus on sellele ka, et ma hakkaks nüüd kõvasti ratsutama ja igast asju tegema - nimelt on mul arvuti kõvaketas filme täis, mis tähendab, et meelelahutust küllaga :D vähemalt mõneks ajaks.
Aga nüüd lähengi dušši alla ja siis poen teki alla ja vaatan ühe osa Big Bängi. Mõnna.
Ööd
Ah jaa. Jätsin vist oma kammi Eestisse. Kes tunnistab üles, et pani pihta?!
No comments:
Post a Comment