tegin täna Koeraga asju, selleks, et saaks lähimas tulevikus tsiviliseeritult arsti juurde minna. Käisime autos ja siis pärast jalutamas. Autosse tulek läks hästi, kasutasin Raili nippi söögiga - meelita piisavalt hea ja piisava kogusega toiduga ja las loom ise teeb otsuse treilerisse (hobuste puhul Railiga) või autosse (minu puhul Džäkiga) tulla. Kui esimene jää murtud, siis järgmisel sessionil võib juba natukene nõuda ka ja takistada lahkumist, kuid mulle tundub, et selle meetod puhul on otsustava tähtsusega see, et looma esialgne negatiivne hoiak ja hirm murda, lubades tal volilt tulla ja ka MINNA, küll toiduga motivatsiooni pakkudes. Oluline on vahe - mitte premeerides toiduga, kui ta kuuletub ja seni negativsena tundunud kohta tuleb, vaid motiveerides toiduga, et ta ise arvaks, et sinna on hea minna. Nii asendub hirm/trots/mittetahtmine kindlamalt positiivse emotsiooniga. Kui see juba tehtud, siis edasi võib nõuda loomalt käsu peale tulemist või kindlamat esitust või veenda teda, et ei olegi hullu ja ei pea esimese emotsiooni järel välja hüppama. Sest siis on kahtlused looma peas rohkem hajutatud ning teil on vähemlt mingitki autoriteeti kui väidate, et kõik on korras.
muidugi, nõrk koht on siin ilmselt selles, kuidas niimoodi treenitud hirmust ülesaamine peab vastu kriisisituatsioonis. Kui tekib mingisugune raskem kohta, kas siis ka loom käitub ikka sellisel viisil nagu ma tahan?
Märkasin ka seda, et tõesti tasub teha lühikesi seansse ja mitu. Näiteks olen püüdnud õpetada Džäkit käsu peale külili keerama. Kaks korda olen siin toas proovinud ja tundus, et no täitsa lõpp, üldse ei hakka pähe. Täna peale autoga tegelemist ja jalutamas käimist tegin korra läbi istu, lama - komm, keera - komm. ja keeraski. Töötas! Ja mis mulle eriti meeldis, oli see, et tundus olevat mõtestatud tegevus, et ahaa, oli see asi, mis ma nüüd tegema pean ja mida ma nüüd teha tahan! ja vot just seda tahtiski teha, mida mina ka tahtsin, et ta teeks. great success!
jalutamas käies tegime läbi ka tõsise provi - mis saab siis kui ühes aias Lille tänaval on seal elavad Rottveilerid. Oi-oi paanika lahti missugune, aga mina proovisin teha kontaktsusharjutust. istu - silmside - tubli-kalli lähme edasi. Tundus, et mingil määral toimis küll. ehk on siin ka see koht, kus koerale paanitsemise asemel tuleks anda midagi mõistlikku teha. Ehk on juba mingisugune kontakt, suhe ja usaldus rajatud ning nüüd võib sellele ehitama hakata seda, et ei, see ei ole heaks kiidetud tegevus, sina ära muretse selle situatsiooni pärast, mina muretsen ja sina tee, näe, hoopis nii.
nii põnev on kahte liiki kokku panna ja leida siit sarnasusi. Erisusi ma veel eriti ei ole leidunud, ehk selle kallal saab kunagi eraldi mõtiskleda, koeral ja hobusel peaks ikka erinevusi küllalt olema. Siiani tundub, et koeraga tuleb vist lihtsamini välja?
Mulle tundub vist see käitumuslik pool huvitavam kui puhtalt ratsutamine. Kuid ka füüsisest on põnev teada, kui see kõik on loogiline ja mõistlik.
:)
Oeh, Marju :D. Koertest võiksin ma Sulle palju rääkida, aga koeri õpetama on mind õpetanud just hobused. Õppimine toimub neil kõigil ühtemoodi, pead lihtsalt silmas pidama liigi erisusi.
ReplyDeleteKoeri on väga lihtne kaasa mõtlema saada just nn klikkermeetodil. Kuidas seda täpselt teha, võin sulle teinekord seletada. Edasi nad FÄNNAVAD sinuga koostööd ja on nõus ükskõik mida tegema et aru saada, mida sa soovid.
Klikkermeetodi peamine põhimõte on võtta kõik harjutused juppideks lahti ja teha tibusammhaaval - vähem on rohkem. Meil on dobermann selline, et me teeme vahel 5-10 minutilisi triki õppimisi. Algul tundub,e t ta ei saa koeh midagi aru, järgmisel päeval on selge pilt, mis ma talle eile öelda tahtsin. Nagu istuks öö otsa ja mõtleks asja üle järele :D.
Veel: lõpeta alati siis, kui koer on edukas. Koer jätab treeningsessioonidest alati meelde selle viimase hetke ja järgmine kord toimib vastavalt sellele.
Kontakti loomisest: pane maius silmade kohale ja ütle mingi märksõna (meil on "vaata mind"), kui ta kasvõi sekundiks pilgu heidab, anna maius. Korda-korda-korda ja hakka vaikselt aega pikendama. Selleks, et koer õpks sinult abi otsima ja küsimusi esitama tuleks teha erinevaid harjutusi toiduga, mille käigus ta õpib sööki võtma siis, kui SINA seda lubad. Soovitan Sul vaadata koerad.blogspot.com ja lovilaloomad.blogspot.com. Mõlemas olen ma kirjutanud erinevaid asju nii kontakti loomisest kui ka toiduga seonduvaid asju. Seal on ka psühholoogiat puudutavad postid :)