Ema võib nüüd imestusest pikali kukkuda, aga mulle on meeldima hakanud hommikusöögiks putru süüa. Tavalistel tööhommikutel teen kaerahelbaputru õunatükkide, rosinate, kaneeli ja suhkruga. Täna proovisin riisputru, sest ei pea enne kella kahte kuskile minema ja oli aega pikalt riisi keemist oodata.
Muidu oli päris hea, aga piim läks hapude õunte tõttu natuke klimpi... hehh, aga süüa kõlbas ikka. Kuigi vahepeal eriti isuäratav ei näinud välja. Aitäh Lydiale, kes õpetas mind pudru sisse rosinaid ja kaneeli panema ja kinnitas sellega mu eluaegset sisetunnet - õige puder on magus!
No comments:
Post a Comment