Nii, siin on nüüd saabunud talv. Maas on oma 10-15 cm lund. Alia, kes on enamuse oma teadlikust elust siit ubes 150 km kaugusel elanud, ütles, et tema pole siin sellist asja veel näinud. Jehuu!
Ma enne ikka ei tajunud, kui erinev kliima siin on. Aga rääkisime millalgi Jo-ga siinsest aiapidamisest ja nt kapsaid-kaalikaid ja muid selliseid asju nimetas ta taliviljadeks, sest neid on brittidel kombeks vähemalt kuni jõuludeni peenral hoida. Nii, et kui jõulusöögi sisse kapsas tahad panna, siis lähed ja korjad peenra pealt. hehehee... Ja see, et kartuleid sügisel üles ei võeta vaid talv läbi aiamaalt kaevamas käiakse, pidi kah normaalne olema.
Ja Richard, kes on siinse kopleksi omanik ja peab farmi ning kasvatab lambaid, rääkis, et nemad käivad tavaliselt detsembris traktoritega põllul ja istutavad hekke. ja lambad n aastaringselt karjamaal, ilmselt ilma lisasöödata. Sama siin hobustega - heina jm lisasööta kulub poole vähem, sest rohi on talv otsa hobustele kättesaadav.
Selle peale ma mõtlesin, et mis imenipiga meil üldse põllumajandust tehakse, kui kõik on külma talve tõttu nii palju kallim, keerulisem jne. Pean tunnistama, et mulle meeldib siinne pehmem variant rohkem, see on niisama ka palju mugavam ja odavam. Nt pole ma siin tundnud mingit vajadust hankida endale korralikke sooje riideid, tagist piisa täiesti, sest lihtsalt ei ole nii külm!
Aga muidu on täna jälle siuke laisk hommikupoolik olnud, istun arvuti taga ja väldin asjalik olemist. Kella 4-ks peab Mäkki tööle minema... peaks ikka üritama asjalikum olla ja vaba hommikut rohkem ära kasutada, põriseb kogu aega kuklas no aga ei viitsi no, mis teha...
hobustest: lugesin Facebookist ühte põnevat diskussiooni Craig Stevensi seinal. Esiteks mõtelsin, etnäedsa, mida kõik FB veelv anda võib, näiteks saab kuulda autoriteetide arvamusi ja mõtteid mitteformaalses keskkonnas, kus nad peaksid kõige ausamad olema. Põnev ja paneb mõtlema... Ja ehh, ma tean ikka palju rohkem ja saan teistmoodi aru kui varem, nii et korraliku muutuse on siin olemine mulle nkn kaasa toonud.
Eriti meeldis mulle sealt tsitaat, Mary Anne Campbelli, Craig Stevensi elukaaslase, sulest:
We're interested in a way of interacting in equitation that might best be termed "riffing with the horse" rather than reciting something already recorded.
Mulle meeldib see lähenemine. Minu jaoks värske ja kuidagi... mõnus...?
No comments:
Post a Comment