Friday, May 18, 2018

Saime teele tööle

Oleme nüüd Loode-Austraalias punase liiva ja kuivanud põõsastega ümbritsetud teel, kus teeäärte niitmise töö käib. 
Rohi ei sugugi nii tihe ja roheline, kui me Eestis harjunud oleme, aga ikkagi niitma peab, et kõik püsti olevad tüükad ja põõsad, mis vaatevälja varjavad, maha võtta. Et autojuhid näeksid varakult, kui känguru hakkab tee peale hüppama. 

Vaade teele on selline

Suurel skaalal vaadates asume sellises kohas


Mina veel tööd teha ei saa, sest mul on mingi teedevalitsuse sissejuhatav kursus läbimata. Seda saan teha esmaspäeval, senikaua tsillin siin niisama teistega kaasas.

Tööteeäärele sõitsin neljapäeval. Teisipäev ja kolmapäev olid vabad turistimõnulemise päevad.


Kolmapäeval käisin Blowholes nimelises kohas rannas. See on carnarvonist umbes 70 km kaugusel.

Rannas käies olin väga uhke, et suutsin vältida päikesepõletust :) Kuigi ega ma palju üle tunni aja seal veeta ei julgenud - kell oli parasjagu kaksteist saamas, mis tähendab, et päike oli väga tervav
Teisipäeval käisin Carnarvoni kosmoselendudele pühendatud muuseumis. Kuuekümnendatel ja seitsemekümnendatel töötas seal kosmoselaevadega sidepidamise süsteem, mida kasutati peamiselt Apollo kuulendude ja neile eelnevate kosmoselendudega sidepidamiseks. Kuna kosmoselaev liigub lennu kestel ümber kogu maakera, siis oli NASA-l vaja sellised sidepidamispunkte mitmesse kohta üle maailma. Inglise keeles on termin tracking station.

Selliste satelliittaldrikutega peeti sidet kosmoselaevaga ja tehti näiteks ka kuuekümnendatel esimene tele-otseülekanne Austraaliast Inglismaale. 

Mulle kosmosemuseum väga meeldis. Igasugune astronautikateema tuletab meelde leotud kosmoseulmekaid ja eksponaate vaadates tuli selline tunne, et peaaegu-peaaegu on selline äga tähtedevaheline lend ka inimesele võimalik. Kuigi tegelikkus on muidugi sellest väga kaugel - me pole Marsilegi mehitatud lennuga veel jõudnud, tähtedevahelisusest on asi ikka väga kaugel

    
Veider detail - üks eksponaat, kus sai mekraanidel ette mängida erinevaid kosmosesüstiku lennu etappe, oli varustatud eesti- ja norrakeelsete juhistega! Eksponaat ise oli päris suur kobakas, ei kujuta ette, miks sellist asja Eestis Austraaliase tariti või miks sellised sildid olid. Kohapeal olevad töötajad ka ei osanud öelda, miks või kust selline anomaalia pärit oli. 

Suveniiriks ostsin kuivkülmutatud jäätist. mida ka astronaudid lendude peal söövat. 
Oli väga edev ja eksootiline, aga mitte eriti maitsev. Selline suhkrune ja jahune lääge tellis.


Ja lõpetuseks üks pilt Carnarvoni istanduse taga voolava jõe serval kasvavast eukalüptist õhtuhämaruses. 

Või noh, nagu eelnevalt kirjutatud, ega see jõgi maapeal tavaliselt suurt ei voola. Maa all pidi aga küllaga vett olema ning terve jõeäär on täis istandusi, kus kogu aiasaaduste kasvatamine sõltub maaalusest jõest saadud niisutusveest. Kasvatatakse tomateid, meloneid, arbuuse,banaane, mangosid ja palju muud. 



No comments:

Post a Comment