Hommik Sherlocki jõe ääres, teisipäev 21. august

Täna hommikul tõime sildi Sherlocki jõe äärde. Traktoritel on siia 15 km töötada, seega meie saame umbes kaks-kolm tundi oodata, enne kui tööle hakkame. Mul on hea meel, sest jõe kaldal on ilus.

Sherlock river on esimesi jõgesid, kus olen näinud suuremat kogust vett sees! Kuid vesi siiski ei voola, mõlemal pool silda umbes saja meetri pärast lõppeb liiva sisse. Seega on ta rohkem nagu piklik järveke.

Kahju, et täna fotokat tööle minnes autosse ei pistnud, pildistamismateriali oleks kõvasti. Nüüd tuleb leppida telefonipiltidega.

Vee ääres on alati hästi palju linde! Teisel pildil võiks kõvasti pingutades taamal näha puu otsas tiivad laiali peesitavat lindu ja veel kaugemal ujub kaks suurt musta lindu - ma arvan, et musta luike.

Õhk on täis erinevaid vidinaid, sirinaid ja vilistusi. Need küll parimagi tahtmise juures fotole ei jää. 

Sellised veesilmad, näiteks ka Carawine kanjon, kus mõnda aega tagasi käisime, on tõelised oaasid muidu kollase ja kõrbelise maastiku sees. Siin on tõeliselt mõnus istuda, linnulaulu kuulata või raamatut lugeda ja loodust nautida.

...

Eile tähistasime vabariigi taasiseseisvumise päeva Vana Tallinna (pidulikult matkakruusidest), musta leiva krõpsude (parim enne veidi möödas - miks kuivikud nii kiiresti riknevad??), pohlakrõpsude ja heeringa rollmopsiga.

Rollmops muide pidi olema ainus Austraalia toidupoodides müüdav Eestis toodetud kaup. Kuigi turustaja on firma nimega New Holland, on pakendil kenasti märge "Made in Estonia".

Temaatiliste maiustuste kõrvale rääkisime laulvast revolutsioonist, Balti ketist ja 1991. aasta augustisündmustest. Jõudsime järeldusele, et meie teadmised sellest ajast vajaksid värskendamist. Kas keegi oskab soovitada head raamatut/saadet/dokki selle aja sündmustest? Ja muidugi, ikka kaldus jutt Venemaale. Eesti lähiajaloost (ja kas ka tulevikust?) mõeldes on Vene vari ikka kõige kohal. Naabreid võiks saada valida!

...
Üleeile hommikul ootasime traktoreid Whims Creek'i nimelises kohas. See koosnes peamiselt pubist ja karavanipargist. Pubi õuel oli metsloomade varjupaik - peamiselt koosnes see gala kakaduudest ja veel mõnest linnust.

Üks kakaduu oli hirmus suhtleja. Ronis mööda puurivõrku inimese juurde ja pistis noka välja. Siis surus pea vastu võrku, et teda sügataks.

Vahepeal ütles "hellõu". Ta suhtles nii meiega kui ka kõigi teiste külalistega. Esimene kord, kui olen kuulnud tääkivat papagoid!

Töö suhtes on meil niitmist veel u 4 nädalat. Praegu oleme Port Hedlandi ja Karratha vahel umbes poolel teel. Järgmiseks tööks saab mul üsna kindlalt CBH nimelise koperatiivi viljavastuvõtupunkti töötaja koht oktoobris ja novembris. Vahepeale jääb paar nädalat vaba aega - mida nendega teha?