Karratha kant, 29. august

Viimati tegime teed, mis viib Karrathast Tom Price'i poole. 89 km pikkune teejupp seal on asfalteeritud, meie siis niipalju niitsimegi. Maastik oli sealpool jälle mägisem ning läksime läbi Millstreami rahvuspargist. Mõned vaated olid superilusad, kaugustesse kaduvate mäeküürude ja ilusate lillade mulla-mulla lilledega (mille me küll tee äärest pärast kõik maha niitsime).

Nägime puhkajat, keda ei saa edasi liikumast takistada mitte ükski maastik. Tal oli kõige jaoks sobiv sõiduk olemas. Maastur, karavan, ATV ja paat. Selle kõige vedamiseks väike rekka ka.

Vahepeal juhtus ka selline asi, et Tenno trimmeri alt lendas auto aknasse kivi ja nüüd on meil ämblikuvõrgumustriga aken.

Kivi lendas kusjuures teiselt poolt teed, seega päris kaugelt.

Paar päeva varem olime mereäärses kohas nimega Point Samson, kus olid vahelduseks ilusad villad. Tavaliselt on siinsetes kaevanduslinnades üsna iseloomutud valge lainepleki moodi materjaliga kaetud majad.
Siinsed merevaated on vist ka jõukamat rahvast kohale meelitanud.

Külla sissesõidul saime imetleda kohalike sünnipäevaõnnitlustavasid!

Kevin ütles, et meil on niita veel veidi üle 380 km. Arvestades päevanormiks 25 km, on tööd veel 15 päeva, lisaks 2-3 päev toiduvarude ostmiseks ja pesu pesemiseks. Lõpp paistab!