Positiivne tänasest hobuajast – hobune ei pannud kõrvu väga taha, kui ma tulin, ega püüdnud eest ära kõndida. Muidu ta tundus ka suhteliselt sõbralikult meelestatud olevat, eriti kui arvestada, mida Tiiu rääkis, kuidas ta tema suhtes käitus.
Seljas paigal seistes painutused tulid enamvähem välja.
Märkasin, et ta tahab pead viltu panna painutusi tehas ja saan seda püüda nüüd parendada. Jõudsin järeldusele, et nüüd tuleb rohkem rõhku panna painutuste kvaliteedile.
Koplis suulistega painutamine tuli palju lihtsamini välja – kas võib olla, et see on tänu mälumisele, mis lõdvestab kaela ka? Üldse tundub suulistega olevat seda lihtsam teha kui kavessoniga.
Avastasin, et raske on kogu aeg mõtetega ratsutamise juures olla ja otsustasin seda parandama hakata.
Püüdsin trenni lõpus ratsutades ilusamaid ühtlase balansiga ja reguleeritud sammuga ringe teha. Tuli natuke vast välja ja tuli kindlasti kasuks (minu) keskendumisele ja tegevusteadlikusele.
Tuli välja sammhaaval astumine ja mitte mulle otsa trügimine. Sammhaaval astumine ja mitte otsa vajumine võib kasulikuke osutuda ka muu treeningu osas, sh straightness training.
Kargasin talle niisama sadulata selga ja ei kõhelnud üldse, et teda lihtsalt päitsetega ja sadulata traavile ajada – hirmude kaalukauss on minu kasuks selgelt kaldu!
Negatiivne tänasest hobuajast – hobune ei tahtnud kogu aeg järgi tulla, kui metsast välja tulime. Aga see võis ka selle pärast olla, et olid mudased kohad.
Kohapeal painutusi ei saanud üldse teha, rabeles ainult. Ise ma ka ei saanud keskenduda, sest putukaid oli nii palju.
Tundus,et ta tahab hakata pead viltu panema painutusi tehes.
Head mõtted harjutusteks kipuvad otsa saama.
Ta proovis värava juures minema kangutada kaks korda.
Minema kangutamise vastu ei töötanud varem nii hästi töötanud avatud ratse. Samas võis põhjuseks olla ka see, et ma pigem tõmbasin ratset, mitte ei avanud.
****
Lähen varsti Raili trenni ja püüan kokku panna kõigist õpetussõnadest, mis ma kuulnud olen, kõige parema. Igal hetkel ratsutan oma hobusega ja panen tähele, mida ta teeb. Ratsutan ikka nii nagu oma kõige parematel hetkedel ja samas kuulan, mida ta räägib. Ja mõtlen.
***
Mida ma täna tegin – tõin koplist ära, natuke veehullamist, kõigi asjadega platsile.
Kuna putukaid oli palju, mõtlesin, et tasuks täna midagi hoogsamat teha. Proovisin pisut paiga peal siiski straightness trainingu harjutusi teha. Midagi tuli välja ka, aga kuna sabistasin jms ise liialt, ei olnud kvaliteet just super. Otsustasin korde peal galoppi proovida. Vasakule kordetamine täitsa kena, sammus-traavis, paremale vajus rohkem sisse. Märkasin, et edasi uhades hakkas kaduma lähedalt töötades saavutatud parem kehahoid ja paine. Järeldus 1 – see lähedalt töötamine on õige tee
Järeldus 2 – enne kui liiga palju kaugelt a kiiresti kordetada, peaks seda veel kõvasti tegema ja kinnistama
Üllatus – vasakus jalast galopp oli raskem kui paremast. Ta murdus vasakule nii kaelast ära, et alustas galoppi paremast jalast mitu korda.
Alguses ta suht ei taibanud, mis ma teda edasi ajades tahtsin. Pärast, kui keskendusin rohkem sellele, et ma teda galopi ajal kogemata ei tirika vaid laseks tal joosta rahulikult, hakkas ta hea meelega galoppi tegema. KUID peale paremast jalast galoppi märkasin traavis kerget käiguvahet. Osaliselt selle tõttu eriti palju ei teinud enam.
Proovisin ka pisut minuga koos edasi-tagasi jms kõndimist. Aga erilise plaanita ja eriliste tulemusteta. Üldiselt peaksin ilmselt siiski üritama sellesse suunda, et ta mind ise jälgiks ja tähele paneks. NB – samas ei tohi muutuda bullieks, kellega on nõme koos olla :)
Seljas tuterdasin enamuse ajast niisama ringi. Üritasin pisut litsalt eriti hästi istuda ja kaasa minna, aga seda varasemat super tunnet ei saavutanud. Kas siiski sadulaga on parem?
Nii head painet, kui metsarajal (otse rada sirgeks astumiseks oli ees) ei saavutanud ja seda kehatunnet, mis siis oli, ei suutnud eriti replikeerida. Otsustasin, et peaks natuke teisiti proovima hakkama. Kardan, et ma ei pane tähele painde püüdmisega seotud muutusi oma kehas, mis housele tegelikult hoopis rohkem mõjuvad, kui need mõjutused, mis ma teadlikult teen.
Lõpuks sai Railiga igast huvitavaid asju arutatud ja mõningaid ostusid planeeritud. Huhh ja nüüd kell juba miljon... aeg ei peatu :p
