Hei! tean, et ma ei ole siia suhteliselt kaua midagi kirjutanud. See-eest põnevaid asju juhtunud on mitu. ILmselt on need kaks asja kuidagi omavahel seotud - kui palju juhtub ja tegemist on, siis ei jää kuigivõrd aega ega energiat blogi täitmiseks. Millest on kahju, sest tegelikult, uskuge või mitte, meeldib mulle blogida. See aitab mõtteid koguda.

Hobuste vallas on selgunud, et päris elu ei ole nii roosiline kui tundub, ehk siiski tööd on reklaamitust rohkem ja trenne oleme saanud vähem. Otseselt ei saa Jo'd ja Derekit valeinfo jagamises süüdistada, sest Lydia ütles, et kui tema suvel alustas, siis oligi tallis tegemist paar tundi hommikul ja paar tundi õhtul. Nüüd aga kipuvad päevad venima pea 8-tunnisteks. Esiteks on hobuseid 3-4 tükki rohkem ja teiseks ikka leidub mingit lisatoimetamist, kas vaja maneeži kasta või varustust puhastada või aeda parandada või hoovi pühkida või tuleb keegi trenni või sada muud võimalikku toimetust. Ja nii need töötunnid tulevad.

Samal ajal avastati, Dennyl ehk peamisel õppehobusel on südames märkimisväärne kahin. See tähendab, et Denny võib suvalisel hetkel lihtsalt infarkti saada ja temaga tunde anda ei tohiks, sest parasjagu infarkti saav hobu võib inimesele tõsiselt ohtlik olla. Teine õppehobu, Charlie, on aga juba vana ja pidevalt natuke lombakas, sest tal on artriit. Seega, nagu Derek ütles: "Its hard to be a riding school if you dont have any riding horses." Ja nii ongi lubatud miinimumist umbes poole vähem trenne olnud. Igal juhul on meil nüüd tüdrukutega plaanis natke protesti tõsta ja ehk väikest palka vms nõuda.

Teine suur asi on aga see, et minu Kawasaki on tänase seisuga juba nädal aega kodus. Temaga seljataha jätud juba mitukümmnd miili, ülevaatus tehtud ja briti valepoole liiklus kodusemaks muutunud. Ratas ise on ka natuke kodusem, ta on ikka Divekast kõige poolest nii erinev. Juhtimisvõtted tunnetus ja kõik hoopis teine, alguses tundus Diekas parem, aga nüüd hakkan vaikselt harjuma ja võibolla polegi asi nii hull:)

Aga nüüd lasen jälle jalga, sest homme on avatud uste päev ja teised pühivad usinasti hoovi puhtaks. Lähen neile appi!

Tsau!