Niih, homme on siis esimene tööpäev. Kella 11-ks pean seal olema. Ilmselt on esimesel päeval tark natuke varem jõuda, nii et plaan on kümne paiku toast liigutama hakata, tsikkel sooja, riided selga ja minekut! Kella kuueni, nii et seitse tundi tööd. See omakorda tähendab, et järgmisel neljapäeval peaks minu pangakontole laekuma 7*5.93 naela miinus maksud. Eesti rahas teeb see, emmm, umbes 750 krooni.
ILma lubab õnneks suhteliselt sooja, nii 15 kraadi ringis, kuid vihmast. Aga pole lugu, küll mu Kawa mind kohale veab.
Täna oli mul ka vaba päev, proovisin seda asjalikult ära kasutada. Seega käisin ratsutamas (Sonnetiga, väga hariv ja tore oli), tegin pannkooke, keetsin suure portsu makarone valmis ja uurisin, mis teed pidi siit Coventry nimelisse linna saab.
Coventry'isse lähen esmaspäeval mingisuguse valitsusasutusega intervjuule. Intervjuu tulemusena saan endale National Insurance ehk rahvusliku kindlustuse numbri, sellega hakkan siis vist makse maksma ja miskit veel tegema. Ega ma tegelikult päris kindel ei ole, aga igastahes läheb mul seda vaja... ja siis selle saamiseks peab võtma passi kaasa ja minema intervjuule mingi ametnikuga. Huvitav, misasja nad seal teada tahavad? Igal juhul olen road tripi pärast jube põnevil, ikkagi veel üks linn, kus ma varem käinud ei ole. Jumal tänatud Google Mapsi eest, ma ei kujuta ette, kuidas inimesed ilma selleta üldse kohti üles leidsid. Ainuke häda on jälle parkimisega - krt kuskilt ei leia selliste väikeste linnade kohta infot, mismoodi ja kuhu tsiklit panna võib. Suuremate linnade kohta on nt internetis listid olemas tasuta tsikliparklatega. Soositud on rattad vast sellepärast, et need on väiksemad ja tekitavad vähem ummikuid kui autod?
Hobused on vahvad. Ja mulle meeldib, et ma isegi vabal päeval vabatahtlikult tundsin tahtmist maneežis istuda ja vahtida peale ratsutamist ja teiste tegemisi vahtida. Nii peaksidki asjad käima. Oehh, oleks Eestis ainult lihtsam see hobusetöö tegemine. Kuigi tegelikult, kui ma ise tublimaks hakkan, siis ta äkki väga raske ei olegi.
Lugesin Õhtulehest Sami Lotila (või kuidas iganes see nimi oli) kirjutisi eestlaste ja Eesti kohta. Sattusin nende peale, kui Peeter Oja oli Postimehes neid ja üldse kogu Õhtulehte maapõhja neednud. On küll lugupidamatult vinguvalt ja s*tasti öeldud, aga täitsa huvitav lugemine tegelikult, soovitan silmaringi mõttes vaadata täitsa;) Sest tegelikult, kui vaadata asju kriitiliselt ja realistlikult, no võibolla natuke mustade prillidega, siis võib nende peale öelda nii, nagu ma Craig Stevensile ütlesin, kui ta Eestit hobuste sõjamaaks kutsus - you are right. Sest kriitika ongi alus peamiselt siis, kui tal on tõepõhi all.
Vot nii, aga miskit muud ei oskagi öelda praegu. Teen nedale natuke õhtusöögiks makaronikalasalatit ja lähen vahin enne magamaminekut veel natuke telekat või mängin arvutimängu. Head ööd!
No comments:
Post a Comment