Monday, November 15, 2010

Hobustest ja olemusest ja muust kah

Huhh, palju asju ja mõtteid on vahepeal tulnud, olnud ja mööda läinud. Jube väsimus on peal paar viimast päeva, sellepärast pole olnud kirjutamiseenergiat ka. Ei tea, kas hakkan haigeks jääma... Seni pole igastahes veel jäänud, õnneks. Homme hommikul pean kella seitsmeks mäkki minema, seega varsti tuleb vist magama sättida (kell on lausa pool 7...).

Tsikliga on edasiminekuid. Õlituli põles, tüüp käis, vaatas ja ütles, et õliga on nagu kõik korras ja hääl vist ka normaalne. Et andur järelikult pees ja võib sõita hoolimata sellest, et tuli põleb. Käisin taga siis eile raske südamega tööl. Kui oli paarsada meetrit sõidetud, siis tuli kustus ära.

Paha tunne on ikka. Et mis siis, kui ikkagi on mingi jama ja mul on pärast pees tsikkel ja tüüp pühib käed puhtaks ja jalutab minema, sest pole tema ratas - pole tema mure. Nüüd on lootust, et tal on äkki laupäeval aega ja võimalust ikkagi põhjalikumalt vaadata Kawat. Homme pean ikka taga tööl käima:S

Sain ka oma UK mingi rahvusliku kindlustuse numbri kätte, selle est peaksin nüüd vist hakkama siinset tervisekindlustust saama. See number jääb kah eluks ajaks, nii et kui kunagi vaja veel Inglismaale tulla, siis üks mure jälle vähem:D
Miskine tervisekindlustuse number mul ka juba on.

Mul mingisuguseid kindlaid plaane küll ei ole, aga mida rohkem ma siin neid asju korda ajan, seda rohkem mulle tundub, et juba ainult sellepärast tasub UK-sse kunagi tagasi tulla, et mul on siinsed süsteemid selged ja mingid eluks vajalikud jubinad olemas. Pangaarvest alates, mis ei olegi nii väike asi, nagu arvata võiks. Üldse ma enne arvasin, et teise riiki elama tulek pole asigi. Et, noh, ennegi kolitud ju, näiteks Tallinnast Tartusse. Tegelikult on ikka paljupalju väikeseid asju, mis elu erinevaks teevad.

Mõned asjad on naljakad ja pisikesed, näiteks see, et siin on pistikutel seinas on-off lüliti (esimest korda rösterit kasutades arvasin, et see on katki, aga tegelikult oli pistik välja lülitatud). Ja kõik peldikupotid on hoopis teistsuguse veelaskmissüsteemiga. Ja dušši tuleb soe vesi mingi elektrilise imejubina abil, mis käigupealt vee kuumaks ajab. Ja väravad on kõik hoopis teistsugused, sellised suured rauast kolakad. Ja voodilinad on kummiga ja jalanõudel on poes ainult UK suurused peal ja üleüldse on siin hoopis teised brändid kui meil. Selliseid väikeseid asju on nii palju, ega mul kõik meelde ei tule.

Teised asjad on suured ja tegelikult üksikuna võttes tähtsamad. Näiteks see rääkimise kultuur, kuidas ollakse viisakad ja ei öelda miskit otse välja. Ja tänatakse ette ja taha iga asja eest ja ostetakse üksteisele šokolaadi ja muud ninni-nänni tänutäheks. Näiteks Alia viis mu ükskord tööle, siis ma tõin talle bounty 5-paki, samas kui ma Lydial lasin töö juurde koosolekule minna, siis ta tõi mulle duubelpaki Snickersit. Ja Maryle olen ma veel kommikarbi võlgu selle eest, et ta mu ka ühe korra tööle viis.

Ja kui me midagi tallis teeme, siis ei ütle keegi kunagi (peale Dereki, aga teda peetakse kah kummaliselt käsutajaks mõnikord), et tee seda või te toda. Kõik ütlevad "kas sa ei arva, et nii oleks parem teha". Alguses tekkis mul reaktsioon, et "kui ma arvaks, siis ma teeks nii" aga siis sain aru, et see tähenda nende keeles " tee nii".

Ühesõnaga, mis ma mulisen, loopisin täna tallis s*tta kärusse ja mõlgutasin mõtteid lihtsalt ja mõtlesin teiega ka jagada :D Et jah, need väikesed asjad, mis siin teisit on, annavad mõnes mõttes ikka kõvasti erineva elamiskogemuse kokku.

Muuseas, vahest mulle täiega meeldib omaette näiteks bokse teha, mõnusalt kerge füüsiline töö ja saab omi mõtteid mõelda ja rahulikult nokitseda.

Aruasime täna Aliaga, et muskel jubedalt kasvab siin ikka. Veel üks põhjus, miks valida karjäär hobuste keskel - elu sees ei pea muretsema figuuri pärast.

Hobustest. Nende maailm on kah minu ees tohutult avardunud viimaste päevadega. Lugesin Rashidi raamatu paari õhtuga läbi ja see sai tõukeks, mis pani mind oma arusaamu hobustest jällegi ümber hindama, vähemalt natukene.

Ühesõnaga, mulle tundub, et seal, selle pikerguse peakolju sees, on palju rohkem peidus, kui mina varem mõelnud olen. Ei tea, kas teiste hobuseinimeste jaoks, või vähemalt osade jaoks neist, on see kogu aeg selge olnud, aga minu jaoks on uus mõista, et mis sest et hobune meie keelt ei oska. Oma maailmatajumine ja arvamine temaga sündiva kohta jne on tal ikkagi olemas.

Kui nüüd selle peale süvitsi mõelda, siis saab selgeks, et väga vähe asju teevad hobused lihtsalt "nimme" või sellepärast et nad tahavad meile närvidele käia või sellepärast, et nad jonnivad ja ei taha teha seda, mida meie tahame. Enamus asju teevad nad sellepärast, et neil on lihtsalt teine vaatenurk maailmale ja olemisele ja sellele, mis nemad teevad või peaksid tegema või mis iganes. Ja veelkord (olen seda vist juba siin kirjutanud): ei ole olemas ettearvamatut ja seletamatut käitumist looma poolt, on lihtsalt inimene, kes ei ole võimaline looma käitumist seletama või ette arvama. Tegelikult, kui 100% täpne olla, siis tahaks kirjutada ka seda, et miski pole võimatu, kõik võib olla, lihtsalt mingid asjad on tõenäolisemad kui teised.

Ja samal ajal tundub mulle, et on täitsa loogiline, et inimesed sellest aru ei saa, sest oma loogilise mõtlemise ja keerulise vokaalse keele ja kõikide muude hüvede kõrval on ju ainult loomulik, et me mingeid asju oleme kaotanud ka, näiteks kuulamise ja empaatiavõimet. Või miskit sellist.

Täna tundus mulle, et ma olen hakanud hobuste juures tähele panema asju, mida ma enne ei märganud. Näiteks jäi mulle silma täna mitu korda, kui hobune mälus, kui ma midagi tegin või mismoodi ta üldse oli, igasugu need väikesed kehakeelelised asjad. Ma arvan, et see on hea.

Ja ilmselt on selline igapäevaselt hobustega koos olemine ja toimetamine ainus viis seda õppida, ainult nt ratsatrenne (või ka nt maatöötrenne) tehes seda ei õpi. Mis muidugi ei tähenda, et hobustega töö tegemise eest ei oleks kena palka saada :D

Ehh, jälle heietan. Ja mul on hobsutega seoses sellised ambitsioonid, et ise ka ei julge mõelda. Valjusti välja rääkimisest rääkimata ...

Aga nüüd peaks küll magama minema. Ikkagi homme suoervarane hommik ju. Ööd!

No comments:

Post a Comment