kokanduskogemus

Niih, ma tahtsin teiega lihtsalt jagada, et sain just ühe oma elu positiivsema kokanduskogemuse. Lydia ja Alia on veendunud, et kõik eestlased söövad imelikke asju (eriti mina). Imelikud asjad on nende jaoks nt praetud makaronid ketšupiga, sest nemad makarone ei prae ja ketšupit panevad kah kartulite peale hoopis. Nii vahva, kui erinevaid toite inimesed söövad:D Igal juhul tahtsid nad mind mõnda "normaalset" toitu tegema õpetada ja siis ma tegingi peamiselt Lydia juhendamisel makaroni-tuunikala salatit konservmaisi, majoneesi ja sibulaga - ja teate, jubehea oli! Nämm. Väga maitsev. Ja lihtne ja ei ole üldse kallis ka, sest peamiselt koosneb see ikkkagi makaronidest, mis on suht odavad:) Ma arvan, et järgnevad kolm päeva ma toitun sellest :P

Ahjaa, toidust veel. Käisime täna toidupoes kõik kolmekesi Alia autoga ja kui ma tahtsin poeketi enda kaubamärgi mingeid eriti odavaid vorstikesi osta, siis Lydia pidas mulle terve loengu sellest, milliseid eriti ebakvaliteetseid koostisainenid nendesse kõige odavamatesse asjadesse pannakse ja kui kahjulik see on. Ühe paki kõige odavamaid vorstikesi panin ma ikka salaja korvi, aga eks see tegelikult vist koosnebki peamiselt seakarvadest ja muust jamast liha asemel. Söömine on ikka üks hirmus asi ja siin kehtib ilmselt ka "you get what you pay for" ehk siis mida rohkem maksad, seda paremaid asju saad. Ehk siis see, kes odavalt sööb, sööb ilmselt samal ajal ebatervislikult... Aga mul suva sest söögist, peaasi, kui ma saan päris oma kalli kaherattalise soetada... see oleks nii tore ja siin isegi vajalik. Ma võiksin talvel vabalt Eestis bussiga sõita, kui suvel saaks tsikliga sõita:P

hobusterindel midagi ülipõnevat pole toimunud, järgmisel nädalal on meil Aliaga igal juhul plaanis hakata rohkem tunde välja pressima. praegu on ühel kliendil intensiivkursust, st tal on 4 tundi päevas, mis tähendab, et Derekil on hirmus kiire ja me ei taha oma asjadega peale käia. Aga edaspidi oleks kena, kui saaks natuke rohkem õpetust. Vast saab ka. Aga hobused on toredad ja kui ma avastan neid igaühte aina rohkem kui eraldiseisvaid isiksusi, siis muutub see kõik veel toredamaks. ja seda rohkem ma saan aru, kui kaugel seisavad "tavalised" ratsutajad sh mina ise tavaliselt hobustest. Ma tean, et see kõlab halvasti, aga ma olen üha rohkem veendunud, et tänapäevasle ratsaspordil ei ole hobustega mitte midagi ühist. Mul on nii kahju, et Eestis selline lähenemine nii vähelevinud on. Eks ta ole siingi tugevas vähemuses, aga midagi siin siiski leidub ju. Ehk kunagi paranevad asjad meilgi, pöidlad pihku!

Head ööd tänaseks:)